Euroopa Liidu otsus alustada nendega liitumisläbirääkimisi on oluline etapivõit sel vabaduse distantsil. Võitlused on erinevad – Ukraina võitleb täiemahulises sõjas agressoriga, koos võideldakse korruptsiooni, Venemaa mõjutustegevuse, oligarhide, räpase riigijuhtimise ja vaesusega. Aga nad võitlevad, pingutavad, sest neil on iha vabaduse järele. Liiga hästi teavad sealsed inimesed seda, mis hind on vabaduse puudumisel.

Vabaduseihal on tohutu jõud. Kui kaob iha vabaduse järele, on tulemuseks paremal juhul loidus, halvemal juhul omamoodi orjus, kus inimesed kaotavad lisaks õigustele ja vabadustele ka suutlikkuse ja tahtmise ise oma elu üle otsustada. Suur osa inimestest Eestist veel mäletab vabaduseiha tunnet ja hetki, mis vabadust sümboliseerisid.

Täna oleme vabaduste teel justkui seisma jäänud. Regulatsioone, mis korraldavad inimeste elusid, tuleb Toompealt ja Brüsselist, aeg-ajalt ülimalt küsitava väärtusega. Teenuseid ja toetusi jagatakse lahkelt neile, kes neid ei vaja, töötamise asemel toetustest elamine on osutunud võimalikuks, laialt levinud populismi abil manipuleeritakse inimeste vaba tahtega.