AJUTEHAS | „Olla või mitte olla?“ Kuidas tehismõistus Shakespeare’i kopeerimise eest vastutama panna?

Esialgsetest keelemudelitest märksa võimsamad uued rakendused lahendavad AI autoriõiguste küsimuse

Tehismõistus (AI) venitab praegusi autorikaitsega seotud küsimusi seninägematutes ja ebamugavates suundades. Nii näiteks avaldas USA autorikaitseamet hiljuti juhised, mille kohaselt ei kuulu tehisintellekti loodud pilt autorikaitse alla, kuni inimese looming pole otseselt selle aluseks. Aga küsimused ju jäävad: kui palju loomingut selleks ikkagi vaja läheb ja kas see on sama tüüpi looming, mida autor loob pintsliga?

Teised juhtumid puudutavad tekste (harilikult romaane ja nende autoreid), kus mõnede hinnangul on ainuüksi keelemudelite treenimine autorikaitsealuste tekstide peal juba iseenesest autorikaitse rikkumine. Seda isegi juhul, kui mudel neid tekste oma väljundina kunagi ei tooda. Ometi on tekstide lugemine olnud osa inimese õppimisest senikaua, kuni on eksisteerinud kirjakeel. Me maksame küll raamatute eest, kuid mitte neist õppimise eest.