Kalev Stoicescu: Orban tahab jätkata oma poliitikat – sülitada demokraatiale, semmida Putiniga ja allutada EL-i väljapressimistele

Tuleval aastal tuleb anda väga selge hinnang Ungari usaldusväärsusele, tema käitumisele ja selle tagajärgedele.

Euroopa Ülemkogu tegi ajaloolise otsuse esitada Ukrainale ja Moldovale Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimiste kutse. See sai teoks osava diplomaatilise manöövri abil, kui Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz palus Ungari peaminister Viktor Orbánil saalist lahkuda.

Nii sündis konsensus, mis paraku enam ei kordunud, kui tuli heaks kiita EL-i 52 miljardi euro suurune abipakett Ukrainale. Ungari osa Euroopa Liidu eelarves on 1,2%. Seega, Orbáni režiim blokeerib Ukraina abistamist, mille poolt on ühisesse eelarvesse 98,8% panustavad ülejäänud 26 liikmesriiki.

Miks oli Orbán valmis aktsepteerima üht, kuid mitte teist üliolulist otsust? Nähtavasti sellepärast, et ta sundis Euroopa komisjoni „deblokeerima“ 10,3 miljardit eurot, mida EK hoidis kinni Ungari ilmselgete demokraatia puuduste tõttu. Vastutasuks ja vastumeelselt, saalist lahkudes, andis Orbán oma nõusoleku Ukraina ja Moldova EL-iga liitumise kõneluste alustamisele. Teades, et Ungaril on edaspidi tuhat võimalust protsessi pidurdada ja venitada, tuues näiteks Türgi, kellega peeti samalaadseid läbirääkimisi aastakümneid, mis kuhugi pole viinud.

Seega, Ungari blokeerimisest loobumine on näiline. 52 miljardi euro ulatuses abi Ukrainale on aga kiire ja väga konkreetne samm, mis aitab tal Venemaale vastu seista. Orbán torpedeeris selle ära, mis on nimelt Putinile kõige olulisem kingitus. Nüüd väidab Ungari, et on valmis ka abipaketti heaks kiitma, kui ainult Euroopa komisjon oleks nõus ka „kogu ülejäänud raha“ deblokeerima.