ARVUSTUS | Noorsooteatri „Frideberta“ raputab täiskasvanutelt üleliigse mure ja paneb koos lastega lustima
(1)Eesti Noorsooteatri jõulude eel lavale toodud „Frideberta“ näitab, et on täitsa okei karta, olla ärev ja närviline, tunda eri hirme, olla erinev.
Kui ma oleksin teatrikriitik, siis tõstaksin esile nutikat dramaturgiat, vaimukat dialoogi ja viisi, kuidas woodyallenlikult neurootilised tegelased muutuvad koguperelavastuses publiku empaatiliseks peegliks. Teatrikriitikuna märgiksin terviklikku lavakujundust, milles on ära kasutatud Noorsooteatri laiuti lava ja tagaseinast turritavaid torusid. Laval laiub salapärane ja üllatusi täis maailm. Kindlasti rõhutaksin grimmikunstniku tööd, mis lavastaja sõnul püüab järgida tummfilmi esteetikat, ent sama hästi võib leida sellest viiteid commedia dell’arte tegelaskujudele, mille riukalikkust ja kavalust asendab kaastundlik iseloom. Tõsise teatrikriitikuna võtaksin lavastuse pulkadeks lahti ja paneksin elegantselt ja asjatundlikult kokku tagasi.
