Raimond Kaljulaid: kuidas on nii, et kulutame riigikaitsele paljudest NATO riikidest enam, kuid ikka ei piisa?

PÄEVA FOOKUS | NATO artikkel 5 ei kohusta otseselt USAd või kedagi teist kogu jõuga agressiooni ohvriks sattunud liitlasele või liitlastele appi tulema. Artikkel 5 sõnastus on piisavalt ümmargune.

Tuletan meelde, kuidas me jõudsime selleni, et kaitsekulutuste osas lepiti kokku uus sihttase 3% SKP-st. Eelmises riigikogu koosseisus algatas riigikaitsekomisjon suure saali arutelu riigikaitse rahastamise küsimuses. Sel arutelul kõlaski esimest korda ettepanek, et Eesti uus ambitsioon peaks olema 3% SKP-st ning see tuleb mustvalgel kirja panna riigikogu otsusega, mis kannab pealkirja „Eesti julgeolekupoliitika alused“.

Uute julgeolekupoliitika aluste koostamisel väljendasid kõik toona parlamendis esindatud erakonnad valmisolekut seda põhimõtet toetada ja need kinnitati konsensuslikult väga suure häälteenamusega. Peale valimisi moodustatud koalitsioonivalitsus on sellest kokkuleppest ka kinni pidanud. Järgmisel aastal ületavad Eesti kulutused riigikaitsele kolme protsendi piiri. Mitte keegi ei ole seda vaidlustanud, keegi pole seda kahtluse alla seadnud.