Eero Merilind: mida vähem on arste riiklikus tervishoiusüsteemis, seda pikemaks muutuvad siin järjekorrad

Kui me lähimate aastate jooksul tõsiseid muudatusi ei tee, siis võimalused järjest halvenevad ja järjekorrad pikenevad ning omaosalus muutub veelgi suuremaks.

Tervishoiusüsteemi toimimist mõjutavad kolm tegurit: raha hulk ning arstide ja patsientide arv. Erinevad riigid on tervishoiusüsteeme rahastanud erinevalt.

Sageli küsitakse, kas rohkem raha tervishoiusüsteemis annab patsientidele paremad võimalused arstiabi saamiseks. Samas näiteks Ameerika Ühendriikides, mis kulutab ligi 20% SKP-st tervishoiusüsteemile, paistab tervishoiusüsteem välja suure ebavõrdsuse ja priske omaosalusega.

Euroopa Liidu riigid kulutavad keskmiselt 11% SKPst tervishoiusüsteemile. Eestis on see näitaja olnud viimastel aastatel 6 ja 7 protsendi piires. Seega saab öelda, et meil on tervishoiusüsteemis raha vähem.

Kui vaatame Tervisekassa rahastuse prognoosi, siis näeme, et järgnevatel aastatel puudujääk kasvab, ulatudes 4 aasta pärast 250 miljoni euroni. Võrdluseks, Eesti kahe suurema haigla, Tartu Ülikooli kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla eelarve on kokku umbes 200 miljonit. Väga pessimistlike prognoosidega tähendab see, et 4 aasta pärast peame Eestis hakkama saama ilma kahe suurhaigla teenusteta, sest raha ei jätku.