ARVUSTUS | „Wonka“ on tsensuurile järele andnud, kuid hiilib kriitikast mööda

„Wonka“ on värvikirev ja mänguline eskapism, mis sobib sentimentaalseks vaatamiseks. See ei sarnane ülemäära oma 1971. aastal linastatud „järellooga“, aga ka ei erine nõnda palju, et kaks filmi ei võiks seotud olla.

Lugu šokolaadivabrikandist, kelle tööstus püsib arengumaalt sisse toodud odaval võõrtööjõul, on lastejutuna olnud tsensuuri all algusest peale. „Charlie ja šokolaadivabriku“ esimeses trükis 1964. aastal kujutati umpalumpasid mustanahalistena, kelle vabrikant Willy Wonka Aafrikast oli kaubalaeval puukastides tsivilisatsiooni toonud. Järgmistes trükkides rassiviited kaotati, kuna Hollywood tahtis raamatu põhjal filmi teha. 1971. aasta filmis „Willy Wonka ja šokolaadivabrik“ on umpalumpad oranži naha ja roheliste juustega haldjad, kes juttu ei aja, kuid aeg-ajalt esitavad mõne moraalitseva laulu.

Kapitalismile, kolonialismile ja inimkaubandusele viitamise poolest on lugu küll intrigeeriv, kuid paneb Hollywoodi ühiskondliku valuläve proovile. Ometi on nüüdseks kolmandat korda poolsajandi jooksul see köielkõnd ette võetud. Seegi kord eelnes „Wonka“ kinodesse jõudmisele Dahli raamatu ümberkirjutamine: raamatut välja andev kirjastus Puffin tegi kevadel teosesse üle 80 muudatuse, eemaldades viited maiasmokk Augustus Gloopi ülekaalule, umpalumpade pikkusele ja välimusele, laste füüsilisele karistamisele jms. Välja vahetati ka mitu sõna, näiteks queer.