Jaak Jõerüüt: kolmas maailmasõda on tõesti alanud – aga mitte selline, nagu seda ette kujutasime

Õnneks oleme unustanud mõtte „meist ei sõltu mitte midagi“.

Eesti-suurune riik peab olema nagu rähn, kes ei mõtle kunagi sellele, kui jäme on jurakas tüvi, mida tema asub parajasti oma nokaga taguma, sest rähn teab hästi me vanarahva tarkust: parem on teha kui mitte teha. Ja teeb.

Olen enamasti hoidunud pikemalt suud pruukimast, kuidas praegust sõda pidada, sest teadjaid on lähemaski inforuumis vähemalt me laululava ühendkooride jagu, laul käib täie hooga ja repertuaaris on ainult kaks pikka oopust „Infosõda“ ja „Sõjaudu“. Need solistid või ansamblid, keda aga tasub kuulata, sinna lavale ei roni, nende hääl kõlab eraldi ja nende repertuaar on hoopis avaram.