Zelenskõi nõunik Mõhhailo Podoljak: kas arvate, et Kreml ähvardab Eestit lihtsalt niisama?

Kas Ukraina juhtkond on pärast loodetud eduta jäämist tõepoolest valmis Venemaaga läbirääkimiste laua taha istuma? LP uuris seda Ukraina presidendi nõunikult Mõhhailo Podoljakilt.

false

Ukraina sõjaga seotud meeleolu on viimased kaks aastat kiikunud üles-alla. Kui sõja esimestel päevadel arvati, et Ukrainal pole Venemaa vastu vähimatki võimalust, siis pärast Kiievile ja Harkivile korraldatud rünnakute tõrjumist hakati uskuma, et Ukrainal siiski on mingi edulootus. Kuid juba 2022. aasta aprilli lõpus, kui Venemaa alustas Donbassis suurpealetungi, avaldasid lääne eksperdid jälle arvamust, et Venemaa rullib Ukrainast lihtsalt massiga üle. Nii see ei läinud. Ukraina vabastas 2022. aasta sügisel suure osa Harkivi ja Hersoni oblasti alasid ning meeleolu muutus taas kardinaalselt. Hakati rääkima, et Putini Venemaa puruks löömine pole enam mägede taga. Siis alustas Venemaa pealetungi Bahmuti ümbruses ja eksperdid hakkasid taas rääkima, et Venemaal on sõjaväljal tohutu eelis. Ukraina armee 2023. aasta suurele pealetungile pandi suuri lootusi nii Ukrainas kui ka läänes. Ometigi on praeguseks selge, et eesmärgid jäid täitmata. Kas Ukraina sõjaõnn on lõplikult pöördunud?

Ukrainas ja mujal olid 2023. aastaks ülisuured ootused Ukraina armee pealetungile. Kuid selle strateegilised eesmärgid jäid täitmata: võtmata jäi tähtis Tokmaki raudteesõlm, nagu ei jõutud ka Aasovi mere rannikuni. Mis oli teie hinnangul peamine tegur, mis takistas Ukrainal edu saavutada?