ARVUSTUS | Kinoteatri viimane saade läks siiski eetrisse ehk Kuidas rahvusringhääling Kreisiraadioks muutus

„Kinoteatri õhtuse vööndi“ enneaegne ja ootamatu lõpp oli kahtlemata skandaalne, ehkki ilma saadet nägemata ei saa öelda, kas tegu on spontaanse või planeeritud skandaaliga.

Kogumulje viieosalisena planeeritud sketšisaadete tsüklist „Kinoteatri õhtune vöönd“ sai vägev. Pärast „Tujurikkuja“ hingusele minekut 2015. aastal jäi aastavahetuse meelelahutuse põhiraskus televisioonid ju ainult „Edekabeli“ ja presidendi aastavahetuse kõne kanda. (Kusjuures, minu hinnangul on Alar Karise meelelahutajavõimed tunduvalt nõrgemad kui näiteks Lennart Meril või Toomas Hendrik Ilvesel.)

Nüüd võib sedastada, et midagi positiivset on lõppev aasta eesti rahvale siiski pakkunud (peale Karel Tilga MM-i neljanda koha muidugi). Üldse torkab silma tendents, et nii ERR, Kanal 2 kui TV3 laotavad aastavahetusprogrammi laiali mitmele päevale ning viimane nendest koosneb peamiselt laheda idiootliku loba ajamisest aasta jooksul silma paistnud prominentidega ning kordussaadetest. Protsess on loomulik. Esiteks aitab see vähendada varasemat, 31. detsembri õhtutundidele kuhjunud kanalitevahelist konkurentsi. Teiseks ei maksa unustada, et nendeks tipptundideks on suurel osal vaatajatest juba mehine laar head pühade õlut või mitu pokaali šampust hinge all. Aga purjus televaataja on loll televaataja.