Tiit Riisalo: ebakindlus ja peataolek ei ole vaid rahandusministri mure

PÄEVA FOOKUS | Senised konkurentsieelised on end ammendanud ja uutes tingimustes tuleb muuta kurssi

Kord ütleb rahandusminister, et 400 miljonit eurot tuleb leida uutest maksudest, siis jälle, et laenudest. Kriitika peale, et meelemuutus tekitab segadust, muudab ta ka kolmas kord meelt ja ütleb laenujutu kohta „kommunikatsioonierror“. Uus idee on 400 miljonit leida kulude kokkuhoiust. Võrdluses riigieelarvega tähendab see sisuliselt kogu rahandusministeeriumi valitsemisala kustutamist.

On see siis ebakindlus või peataolek, aga kindlasti pole see majanduspoliitika. Maksumaksjal tuleb see arve ühel või teisel moel ikka tasuda. Eelarveridade nihutamise kõrval on praegu kõige olulisem küsimus, kuidas viia Eesti majandus tõusule ja nii, et see kestaks kaua. Siis on meil ka raha, et varasematel aastatel hoogsalt võetud laene tasuda.

Ebakindlus ja peataolek ei ole vaid rahandusministri mure. Lahendust majanduse keerulisele seisule ei kõla ka teistest parteidest. Selles on terav iroonia, et viimased kümme aastat ministriametit pidanud praeguse opositsioonierakonna juhi majanduspoliitiline kuldvõtmeke on bürokraatia vähendamine – vabandust, aga millega ta siis enne tegeles? Tundub, et ühelgi erakonnal peale Eesti 200 pole visiooni, kuidas tuua Eesti majandus keerulisest olukorrast välja ja anda sellele uus hingamine.