On see siis ebakindlus või peataolek, aga kindlasti pole see majanduspoliitika. Maksumaksjal tuleb see arve ühel või teisel moel ikka tasuda. Eelarveridade nihutamise kõrval on praegu kõige olulisem küsimus, kuidas viia Eesti majandus tõusule ja nii, et see kestaks kaua. Siis on meil ka raha, et varasematel aastatel hoogsalt võetud laene tasuda.

Ebakindlus ja peataolek ei ole vaid rahandusministri mure. Lahendust majanduse keerulisele seisule ei kõla ka teistest parteidest. Selles on terav iroonia, et viimased kümme aastat ministriametit pidanud praeguse opositsioonierakonna juhi majanduspoliitiline kuldvõtmeke on bürokraatia vähendamine – vabandust, aga millega ta siis enne tegeles? Tundub, et ühelgi erakonnal peale Eesti 200 pole visiooni, kuidas tuua Eesti majandus keerulisest olukorrast välja ja anda sellele uus hingamine.