ARVUSTUS | „Täiuslikud päevad“ jätab südamesse sügava jälje

Wim Wendersi uus film „Täiuslikud päevad“ tekitab tahtmise elule veidi soojema pilguga vaadata. On’s meil millegi üle nii väga kurta?

Iroonilisel kombel oleme oma kihutavkiire pingutusühiskonnaga jõudnud nii kaugele, et suurim saavutus pole enam miljonid, majad ja autod, vaid lihtne rahulolu. Rõõm sellest, mis juba on. Tänulikkus tuule käes õõtsuvate puuokste, päikesepaiste ja vaiksete koduste õhtute eest. Sest oma elust rõõmu tunda on hoopis raskem kui igal sammul ainult järgmisele ja ülejärgmisele mõelda. Aga mitte võimatu – nagu tõestab Saksa filmikorüfee Wim Wendersi uus film „Täiuslikud päevad“.

Koji Yakusho kehastab Hirayamat, meest, kelle palgatöö on koristada iga päev Tokyo avalikke tualette. Hommikul ostab ta kodu kõrvalt masinast purgiga kohvi, kuulab autos rokiklassikute kassette ja hiljem sööb pargis lõunat. Pärast tööd käib pesumajas ja kohvikus söömas, enne und loeb raamatut ja siis heidab pisikesele madratsile magama. Ajaviiteks kasvatab ta kodus võrseid vahtrapuudelt, mille päikese käes sillerdavaid võrasid ta vana kaameraga pildistab. Vabal päeval viib ta puhastusse oma tööriided, ilmutusse pildid ja käib kalliks saanud baaridaami juures söömas. Ja nii iga päev juba aastaid, kui mitte aastakümneid.