ARVUSTUS | Lootuse valgust pimedasse talveaega
Kui juba esimesel leheküljel toidetakse oravaid ja aset leiab südantsoojendav vestlus lapse ja täiskasvanu vahel, on lootust, et jõuluraamat läheb täie ette.
Just lootusest Invild H. Rishøi „Tähevärav“ räägib. Näiliselt lihtsas keeles jõululugu kannavad sügavalt inimlikud teemad: hoolimine, lähedus, märkamine ja usk helgemasse homsesse. Algul mõtlesin muidugi, et vaene autor, sest juba tagakaanel võrreldakse teda Lindgreni ja Anderseniga. Eks ole muidugi kena, kui su kõrvale paigutatakse gurud, aga moodne raamatute tutvustamine stiilis „Tolstoi meets Tipp ja Täpp, aga tegevus toimub Selveris“, ma ei tea, ehk saaks ka ilma? Rishøi loomingus põimuvad tõesti soojus ja inimesemõistmine ning muinasjutuklassika tumedus ja traagika, aga autori hääl on nauditavalt isikupärane: kerge, nutikas ja puudutav, saab ka nalja.
