„Pakane on oma tööd tõsiselt võtnud.“ 45 aastat tagasi raputas Eestit ülikarm külmalaine, temperatuur langes –40 kraadini

Terve 1978. aasta oli ilmarindel heitlik ja kaos kulmineerus aasta lõpus pika külmalainega. Klimatoloog Ain Kallis kirjeldab, et inimesed said külmakahjustusi ja ühiselamutubades olid jääpurikad.

Ajaleht Edasi kirjutas toona detsembri lõpus, et lõppev aasta jääb meelde selle poolest, et ilm pööraselt tujutses. Aprillis tuli soojalaine, mille ajal temperatuur tõusis üle 20 kraadi. Viljapuud ja marjapõõsad pakatasid pungadest ning loodeti rikkaliku saaki. Järgnes aga ootamatu lumesadu ja jahenemine. Mõnel pool langes elavhõbedasammas 20 kraadi alla nulli. Ka mai esimene dekaad oli külm. Augustikuu algul ehmatas eestimaalasi enneolematu paduvihm. Näiteks Tartus valgus üle Jaama tänava tohutu hulk vett ja tekkisid veekogumid, kust autod ja bussid paiguti läbi sõita ei saanudki. Vesi tungis keldritesse ja madalal asuvatesse korteritesse ning ujutas üle elumajade soojasõlmi ja katlamaju.

Terve sügis oli sajune. Kummijalatseid müüdi nii palju, et neist tuli puudus kätte. Detsembri keskel omakorda läks väga külmaks. Aasta lõpus sündisid mitmes paigas üle Eesti külmarekordid, mis kehtivad tänapäevani. Näiteks Jõhvis mõõdeti 30. detsembril –41 kraadi, Valgas aga päev hiljem –40,5. Ka pealinna külmarekord pärineb tollest ajast, olles –32,2 kraadi.