Joosep Vimm: me ei näe oluliselt toiduraiskamise vähenemist. Järelikult pole piisavalt kallis?

Kes maksab riiklike kliimakokkulepete arve kinni?

Riiklike kokkulepete arved klaaritakse ikka kohalikul tasandil. Näeme seda ka kliimaministeeriumi alustatud jäätmereformis. Kuidas saakski riik täita eesmärke, milleks vajalikud meetmed – nt taristu, elamumajandus, jäätmeveo- ja käitlushanked – on kõik kohaliku omavalitsuse vastutada.

Tallinna kliimakava näeb ette eesmärki saada kliimaneutraalseks aastaks 2050. See tähendab muuhulgas, et elektri- ja sooja tootmisel suudaksime kasutada vaid taastuvenergiat. Täielik üleminek taastuvenergiale ongi ainus mõeldav suund, mis annaks võimaluse, et me kokkulepitud keskmise temperatuuri tõusu pidurdada suudaksime.

Üksikisik saab igapäevaste valikutega selle juhtumiseks teha vähe. Toasooja hinna muutmise üle otsustab riik konkurentsiameti kaudu. Otsustuskoht on, kas riik subsideerib tallinlaste kliimaneutraalset toasooja või peavad linlased selle ise kinni maksma. Jäätmereformi kavast näeme, et suudame täielikult tagada materjalide ringluse ning tallinlaste toasoe ei pea sõltuma prügi tekkest. Niisamuti ei peaks sellest sõltuma sooja hind linlasele.

Siit tõusetub teine oluline teema – õiglus. Juba täna kannatavad kliimamõjude pärast peamiselt need, kes neid põhjustanud ei ole.