POLIITKOLUMNIST | Irja Lutsar: ülipikk lubade menetlemine ei lase haigustele operatiivselt reageerida

2023. aastat jäävad iseloomustama vähemalt kaks avalikkust raputanud andmete kaitsmisega seotud skandaali.

Esimene lahvatas suvel, kui rahvastikuregistrist väljastati tundlikud isikuandmed uurijatele, kel puudus uuringu tegemiseks eetikakomitee luba. Teine skandaal oli veelgi tõsisem, geeniteste pakkuvast firmast varastasid küberkurjategijad umbes 10 000 isiku andmed. Kiirelt tehti järeldused, et meil pole piisavalt andmekaitset ning peaksime süsteemi veelgi rangemaks muutma. Kas aga saame seda ilma asjasse süvenemata järeldada?

Mõlema eksimuse ühisosaks on kas augud seadusandluses või reeglite mittejärgimine. Esimese juhtumi korral väitis rahvastikuregistri ametnik, et eetikakomitee loa olemasolu polnud tundlike isikuandmete väljastamiseks vajalik. Teisel juhul pole ilmselt selgelt määratletud, kes ja miks tundlikke isikuandmeid (sh. terviseandmeid) koguda ja säilitada võib.