Üha rohkem vaimupuudega inimesi vajab abi, aga riik ei suuda teenuseid piisavalt rahastada

Riik annab praegu erihoolekandeteenuste pakkumiseks vajamisevast rahast ainult pool. Seetõttu jääb vaimupuudega inimeste hooldus perede kanda, kuni nad lõpuks murduvad.

65-aastane Eve Nõu jäi pärast ema surma oma 60-aastast vaimupuudega õde Ivit hooldama. Eve ja Ivi ema pühendas terve elu oma tütre hooldamisele. Nüüd on Eve omakorda enda elu ümber korraldanud – kolinud korterisse, kus õde Ivi ja ema elasid, otsinud tööandjaga kompromisse –, sest Eesti riik näeb ette, et pered peavad oma vaimupuudega pereliikmete eest ise hoolitsema.

„Ema lahkus igavikku augustis ja sellest ajast alates elame õe Iviga koos,“ sõnab Eve. Ta on kaalunud ka õe hooldekodusse paigutamist, ent kui ainus püsiv võimalus Ivi saja kilomeetri kaugusele saata, otsustas ta siiski oma elu õe järgi kohandada.