Stoppardi näidendi üks liin on ideoloogiline. Cambridge’i ülikooli filosoofiaprofessor Max Morrow on karmi kätt pooldav marksist, kes ei kahetse midagi. Habemega, jässakas, ennast täis ja kiuslik, peab ta Nõukogude Liidu 1968. aasta sissetungi Tšehhoslovakkiasse õigustatud vastuseks reformistide egoistlikule käitumisele. Lääne imperialistide vastu seistes distsipliini hoida on palju olulisem. Tema vaated teevad temast Praha režiimi hoidjate imetlusobjekti: ta usub päriselt ideoloogiasse, mida nemad pelgalt teenivad.