Eesti Päevaleht rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu arutas Eeva Holmi kaebust 29. oktoobril 2023 Eesti Päevalehes ilmunud artikli „Tallinna lastehoiujuhataja vaenas samasoolist paari: loodusseaduste järgi ei saa niimoodi olla“ peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Eeva Holm kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik ei tee vahet lasteaial ja -hoiul ning nimetab lasteasutust kord hoiuks ja siis eralasteaiaks, kuid õige on eralasteaed. Kaebaja lisas, et vaenamiseks ei saa pidada seda, kui lasteasutuse juht keeldub teist naisterahvast emaks nimetamast ega ka loodusseadustele viitamist. Kaebaja ei ole rahul, et ajakirjanik jätab kirjutamata, et ta pakkus lahendust, kuidas ametlikult teist naisterahvast nimetada, kui talon lapse hooldusõigus. Kaebaja selgitas, et ettepanekut lasteaiast lahkumiseks ei teinud tema, vaid nii otsustasid lapsele kohta soovivad naisterahvad, kuid loost jääb mulje, et esimesena palus tema neil lahkuda. Kaebaja väitel ei ole ta ennast mitte kusagil väljendanud nii, et samasoolisi lapsevanemaid ta ei salli ning seega on see otsene laim ajakirjaniku poolt. Kaebaja hinnangul on artikli pealkiri eksitav.

Eesti Päevaleht vastas Pressinõukogule, et mõlemad lapsevanemad kinnitavad, et kaebaja palus neil lahkuda kuivõrd lapsevanemad soovisid, et mõlemat vanemat nimetataks emaks ja kaebaja oli seisukohal, et lapsel ei saa kahte ema olla. Artikli autoril polnud põhjust allikate usaldusväärsuses kahelda. Allikad on esitanud juhtunu osas teatise ka soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, millises nad samuti selgitavad, et neil paluti lasteaiast lahtuda. Telefonivestluses loo autoriga kinnitas kaebaja, et „kaks ema on vastuvõetamatud,“ et see „ei vasta loodusseadustele“, lisaks viitas kaebaja põhiseadusele, mis välistab võimalusel et ühel lapsel on kaks ema. Leht selgitas, et artiklis avaldatud väide, et samasoolisi lapsevanemaid ta ei salli, on kokkuvõte Eeva Holmi tehtud avaldustest samasooliste lapsevanemate kohta, avaldatu ei ole kajastatud otsekõnes ega ole tsitaat. Seega on tegemist autori kokkuvõttega, leiab toimetus. Artikli allikas nimetas Sajajalgset lastehoiuks, kuid kui selgus, et tegemist on lasteaiaga, ebatäpsus parandati. Artikli konteksti arvestades ei ole lehe hinnangul sisulist vahet, kas samasooliste vanemate peremudelit ei aktsepteeritud lastehoius või lasteaias. Leht selgitas, et kui lasteasutus keeldub aktsepteerimast Eestis aktsepteeritud samasoolist peremudelit, kuna see tema hinnangul on vastuolus loodusseadustega, siis on tegemist kiusamisega. „Vaenama“ tähendab eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt „taga kiusama, ründama“ ja seega andis autor kaebaja tegevusele hinnangu. Leht leiab, et seega ei ole ka loo pealkiri eksitav.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest ning ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Pressinõukogu hinnangul ei leidnud artiklis kinnitust väide selle kohta, et kaebaja palus lapsevanematel lahkuda.

Samuti rikkus Eesti Päevaleht ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad ning uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil. Pressinõukogu hinnangul ei leia artiklis tõendamist väide, et kaebaja ei salli samasoolisi lapsevanemaid.

Eesti Päevaleht rikkus ka ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et fotod, fotode allkirjad, pealkirjad, juhtlaused ega saatetutvustused ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest „vaenamine“ ei ole artiklis endas tõendamist leidnud.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht rikkus ka veebis vigade parandamise hea tava leppe punkti 2b, mis ütleb, et kui selgub, et toimetus on teinud veebis ilmunud loos vea, siis tuleb teha loosse parandus ja lisada täiendava tekstiga (võimalusel pealkirja juurde, sellest väiksema fondiga) selgitus, millal ja mida on muudetud. Eesti Päevaleht ütles vastuses Pressinõukogule, et kui selgus, et tegemist on lasteaia, mitte hoiuga, viga parandati. Pressinõukogu hinnangul on hea tava lepet aga rikutud, sest artikli pealkirja all infot vea parandamise kohta ei ole.

Pressinõukogu esimees Merili Nikkolo