ARVUSTUS | Uni pole muud kui halb harjumus

Kuivõrd saab disaini kaudu mõjutada niivõrd olulist tegevust kui magamine? ETDM-i uneteemaline näitus püüab sellele küsimusele vastata.

„Uni pole muud kui halb harjumus“ – just selle Buckminster Fulleri 1943. aasta tsitaadiga juhatatakse Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi külaline sisse näitusele „Uneversum. Rütmid ja ruumid“ (kuraator Sandra Nuut). Uni kui fenomen raamistatakse näitusel ümber meie tavapärasest harjumusest und näha privaatseks hetkeks iseendale. Keskseks lähtepunktiks on küsimus: kuivõrd ja kuidas saab disaini kaudu mõjutada niivõrd olulist tegevust kui magamine? Uni raamistab ja piiritleb meie elurütmi. Näituse fookuseks on valitud disaineri võim magamise viisi, rütmi ja paiga üle. Näituselt ei leia luksust, siidpatju ega suletekke. Magamine on kontrollitult poliitiline (f)akt, „halb harjumus“.

Kuigi eksponaatide sünniaeg varieerub 20. sajandi algusest tänapäevani, jäävad tänu kujundusele valitsema 1970-ndad. Ent ka une ja disaineri omavahelise rolli mõtestamine on inspiratsiooni saanud postmodernismist kui eksperimentaalsuse ajastust. Näituse teosed on kõik vähem või rohkem avangardistlikud – ka need, mis on masstootmises olnud. Piire pole tõmmatud reaalsete lahenduste, spekulatiivsete eksperimentide ega „paberdisaini“ vahele – selle asemel on näitus tunnistus disaini kui valdkonna ambitsioonikusest.