Annika Murov: välistööjõud ei tule enam ainult Ukrainast - sealne sõda Ukrainas mõjutab töörännet Eestis aina rohkem

Töötamiseks antud elamislubade ja lühiajalise töötamise statistikas domineerivad jätkuvalt Ukraina kodanikud, kuid märgata on Kesk-Aasia riikide osakaalu tõusu.

Täiemahuline sõda Ukrainas on Eesti töörände maastikku oluliselt muutnud. Varasemalt domineerinud Ukraina, Valgevene ja Venemaa välistöölised on asendumas märksa mitmekesisema sissevooluga Kesk-Aasia riikidest. Töörände vaates on see piirkond mõnevõrra võõram ehk mängu tulevad tööjõuvahendajad, erinev taust, oskused ning teatud valdkondade puhul ka erinevused kvalifikatsioonile esitatavates nõudmistes.

Kuigi Eestis juba viibivat Ukraina kogukonda ei saa otseselt nimetada välistööjõuks, on ka nemad oluliseks tööjõumaastikul osalejaks. Arvestatav hulk ukrainlasi viibis Eestis juba enne sõja puhkemist ega saanud seetõttu kodumaale tagasi pöörduda ning teise osa moodustavad siia saabunud sõjapõgenikud. Neid muutujaid kokku liites on näha, et ennesõjaaegse perioodiga võrreldes on tööjõu rände mahud nii sisult kui vormilt muutumas.