Soome Rahvusteatris esietendub Sofi Oksaneni uus näidend

Märtsi alguses esietendub Soome Rahvusteatris Sofi Oksaneni näidend „Mansikkapaikka“ (Maasikakoht). Lavastus näitab, kuidas inimestest saavad vaenuliku ideoloogia etturid.

Sofi Oksaneni läbimurdeteoseks oli näidend „Puhastus“, mis esietendus Soome Rahvusteatris 2007. aastal. Pärast seda ilmus ka samanimeline romaan, mis pälvis 2008. aastal Finlandia ilukirjanduspreemia. Näidendi lavastas Mika Myllyaho, kes on ka Oksaneni uusima näidendi „Mansikkapaikka“ lavastaja.

Soomekeelne Mansikkapaikka ja selle rootsikeelne vaste Smultronstället viitab kohale, kus inimene on kõige õnnelikum. Sama nime kandis ka 1957. aastal valminud Ingmar Bergmani mängufilm, mille eestikeelne nimetus „Maasikavälu“ ega ingliskeelne Wild Strawberries anna edasi sõna kujundlikku tähendust soome ja rootsi keeles. „Oma maa mansikka, muu maa mustikka“ on väljend, mis otsetõlkes kõlab „Oma maa maasikas, muu maa mustikas“ ja seda võiks seletada kui oma kodu eelistamist, varjul olevat kallist kodupaika, õnnelat.

Sofi Oksaneni uus näidend „Maasikakoht“ on hirmuäratavalt aktuaalne draama trillerile omaste süžeepööretega, kus inimestest saavad vaenuliku ideoloogia etturid.

Soome üliõpilane Ville on sattunud võõral maal ravile psühhiaatriakliinikusse. Samal ajal on Kesk-Soome marjakasvatuses paljastatud jäme välismaiste marjakorjajate ärakasutamine. Ville politseinikust õde Alina hakkab uurima skandaali, mis ähvardab hävitada Ville ja Alina isa, maasikakasvatust juhtiva Keijo maine. Asi läheb keeruliseks, kui keegi ei paista teadvat Ville asukohta. Alina asub oma venna kadumist uurima. Keijo on veendunud, et tema firma pole midagi valesti teinud. Ent midagi paistab olevat siiski väga valesti. Kas oma maa siis polegi maasikas? On ehk ebaõnne põhjused lähemal, kui Keijo või Alina suudavad näha?

Sofi Oksaneni kirjutatud „Maasikakoht“ kirjeldab seda sügavat lõhet, mis on jaganud maailma kaheks vaenulikuks leeriks. Globaalse maailma tumedad jõud ei tegutse ainult kusagil ebamäärases kauguses, vaid siinsamas meie keskel. Ja selles mängus on kaalul põhiväärtused – vabadus ja inimõigused.

Sofi Oksanen on maailmatasemel soome-eesti kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud 40 keelde ja kelle näidendi esietendus on kauaoodatud kultuurisündmus. Oksaneni näidenditest on varem Rahvusteatris lavastatud lisaks „Puhastusele“ „Kertomuksia keittiöstä“ (2011, Köögilood) ja „Kun kyyhkyset katosivat“ (2013, Kui tuvid kadusid). Eelmisel aastal ilmus Sofi Oksanenilt aimeteos „Samaan virtaan, Putinin sota naisia vastaan“ (Samas voolus, Putini sõda naiste vastu, kirjastus Like).

Mullu sai Sofi Oksanen ka Soome haridus- ja kultuuriministeeriumilt 15 000 euro suuruse Soome kultuuripreemia (Suomi-palkinto). Suomi-auhinda antakse välja aastast 1993 teenekatele kunstnikele ja kultuuritegelastele ning saajate üle otsustab teadus- ja kultuuriminister.

Lavastus „Mansikkapaikka“ esietendub Soome Rahvusteatris 6. märtsil 2024.

Autor Sofi Oksanen, lavastaja Mika Myllyaho, kostüümikunstnik Auli Turtiainen, muusika Samuli Laiho, lavakujundus Elisa Rintanen ja Mika Myllyaho, valgus- ja videokujundus Ville Virtanen, helikujundus Grégory Maisse, grimm Petra Kuntsi.

Mängivad Wanda Dubiel, Maria Kuusiluoma, Petri Liski, Pirjo Luoma-aho, Wenla Reimaluoto, Janne Reinikainen, Otto Rokka.