FOTOD | Ära tõime! Tartu mehed tõid kultuuripealinna teatepulga Kreekast kodumaale

Kui Tartu delegatsioon maandunud lennukilt Kreeka pealinna Ateena öhe astub, ei ole mõne päeva tagusest +17 kraadist enam midagi järel. Tundub, et tõime külma ilma kaasa! Euroopa kultuuripealinna tiitliaasta 2024 üleandmise pidulik tseremoonia on alles järgmisel õhtul.

Mis asi on Euroopa kultuuripealinn?

Kultuuripealinna tiitlit hakati välja andma ammu enne seda, kui meie Euroopa Liitu jõudsime – juba 1985. aastast. Sealt peale on seda tiitlit kandnud mitmed Euroopa linnad (mõnikord kaasates ka oma regiooni). Tegemist on Euroopa Liidu ühe olulisema ja järjepidevama ettevõtmisega kultuurivaldkonnas. Seda, et Tallinn kandis tiitlit 2011. aastal, mäletame küllap hästi.

Tartu aga näib olevat selle veel eriti suurelt ette võtnud – üritusi on plaanis rohkem kui omal ajal Tallinnas ning kaasatud kogu Lõuna-Eesti. Avapeodki toimuvad Valgas, Võrus, Viljandis.

Tartu ei kanna tiitlit üksinda – igal aastal saavad selle kolm Euroopa linna. Peale Tartu kannavad sel aastal tiitlit ka Norra linn Bodø, mis kuulus oma kalakasvatuse ja Knut Hamsuni majamuuseumi poolest, ning Austria linn Bad Ischl. Viimati nimetatu on kuulus selle poolest, et seal meeldis keisril puhkamas käia: 1849. aastal rajas keiser Franz Joseph linna oma suvepalee, millest sai kogu kuningliku pere suvila. Keiser nimetas paika suisa maapealseks paradiisiks. Nagu Tartugi on Bad Ischl 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn koos kohalike omavalitsustega.

Õrn klaasist rändkarikas reisis Tartusse

„Kultuuripealinna teatepulk on meile üle antud. Tseremoonia toimus väga sümboolses kohas, Euroopa kultuurihällis Ateenas. Euroopa kultuuripealinna austavat tiitlit kannab Tartu koos Lõuna-Eestiga, kuid tähelepanu all on kogu Eesti. Meie kultuuri- ja haridusprogrammid pakuvad „Ellujäämise kunstide“ loovkontseptsiooni järgi rohkem kui 1000 eriilmelist üritust,“ selgitas Tartu linnapea Urmas Klaas.

Auhinda vastu võttes tasus rõõmustada ka Euroopa kultuuripealinna aasta juhil Kuldar Leisil. Temagi on juba mitu aastat kultuuripealinna nimel vaeva näinud.

Üleandmiselgi tuli vaeva näha – kreeklased korraldasid koos üleandmissõnadega ka toostitõstmise.

Kuna eestlaste kõned jäid peo lõpuosasse, tehti need pigem lühidalt ja humoorikalt. Kuldar Leis kutsus kõiki suitsusauna ning külakostiks palus kaasa tuua ühe uue mäe - kõike meil on, aga mägesid on vajaka!

„Nüüd võib tõesti öelda, et tõime Euroopa kultuuripealinna tiitli koju,“ rõõmustas Leis. „Oleme teinud viis aastat kultuuripealinna ettevalmistusega trenni ning nüüd on aeg soorituseks. Esimene kõige suurem kultuuripealinna pidu – avatseremoonia pealkirjaga „Kõik on kokku üks!“ – algab juba 26. jaanuaril Tartu südalinnas.“ Leis lubab, et kes Tartusse vaatemängu nautima tuleb, ei pea pettuma: igal aastal valitud Euroopa kultuuripealinnade traditsiooniliste avatseremooniate eeskuju on justkui olümpiamängude avamine – talvise Emajõe kallastel rullitakse lahti mastaapselt vaatemänguline kontsertetendus.

Tartu sai sümboolselt tiitli oma Ungari sõpruslinnalt, 2023. aasta kultuuripealinnalt Veszprémilt.

„Teatepulga üleandmisel oli tunne, nagu võtaksime üle vanema kolleegi väga suure töö ja meil on nüüd kõik veel alles ees. Tartul on nüüd tahe võtta see ülesanne ja viia uutesse kõrgustesse. See on suur vastutus, mis tõstab esile Eesti kultuuri eripära nii siin kui ka Euroopas,“ rääkis Leis.

Leisi sõnul leiab Tartu 2024 programmist kultuuri rokist sümfooniani ja suitsusaunast tehisintellektini. „Soovin, et aasta pakuks nii äratundmist kui ka uusi elamusi kõigile!“

Vaata fotogaleriid üleandmiselt!

Kultuuriaasta toob Lõuna-Eestisse miljon külalist?

Tartu 2024 korralduseelarve on viie aasta peale koos Melina Mercouri preemiaga kokku 26 miljonit eurot – suurem osa eelarvest kulub programmi loomiseks ja turunduseks.

Suurimad rahastajad on Eesti riik kultuuriministeeriumi kaudu, kes annab sihtasutusele kümme miljonit eurot, Tartu linnalt tuleb samuti kümme miljonit eurot. Ülejäänud 4,5 miljonit eurot saadakse eri toetustest: 1,5 miljonit viie aasta peale tuleb 19-st Lõuna-Eesti kohalikust omavalitsusest. Teise poolteist miljonit peab sihtasutus leidma Euroopa Liidu ja Eesti toetusprogrammidest. Melina Mercouri preemia on 1,5 miljonit eurot.

Ent see pole raha, mis kaob igaveseks: edukaimatel juhtudel on iga tegevuseelarvesse paigutatud euro toonud piirkonnale tänu lisainvesteeringutele, kaasrahastusele, piirkonna maine kasvule ja sinna tulevatele turistidele 5‒6 eurot tulu. Varasemate andmete järgi hinnates on tõenäoline, et Tartu 2024. aasta programmi sündmused võivad saada kuni miljon külastust.

Töö kultuuripealinn Tartu nimel on käinud juba aastaid. Kultuuripealinnade eksperdikomisjon nimetas Tartu koos Lõuna-Eestiga Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks 28. augustil 2019.

Kultuuriaasta meene jõudis kenasti Tartusse kohale. Nüüd pole muud kui suure tööga pihta hakata!