JUHTKIRI | Apteegireform jättis turu lukku

Kui kümmekond aastat tagasi algatas rühm riigikogu liikmeid apteegireformi, oli kõrvaltvaatajal väga raske aru saada, mida õigupoolest taotleti. Ametliku põhjendusena tõid eelnõu autorid esile vajaduse parandada turu konkurentsivõimet. Lõplikus versioonis nõuab kolm aastat tagasi jõustunud seadus, et apteeke tohivad pidada üksnes proviisorid, kellel on justkui vaba valik, millise hulgimüüja käest ravimeid soetada.

Nüüd tuleb konkurentsiamet välja kaua oodatud ülevaatega, kas reform täitis oma eesmärgi. Lühike vastus on, et ei täitnud. Iseseisvaid proviisoriapteeke juurde ei teki. Nagu sõnab praegune terviseminister Riina Sikkut, tegutsevad endiselt nn ketiapteegid. Tõsi, formaalselt ei kuulu enam ükski apteek suurärimees Margus Linnamäele, kuid ta on jällegi Baltimaade suurima ravimite hulgimüüja Magnum omanik.

Ometi on konkurentsiamet jõudmas järeldusele, et muutused on pelgalt näilised. Veelgi enam, reform on mõjunud hoopis turulukuna. Uued hulgimüüjad ravimiturule ei tule ja apteegid on endiselt hulgimüüjatega tihedalt seotud, mistõttu pole ravimiturul suurt konkurentsi.