„Olen elus alati eelistanud inimesi, kes ei põle tingimata soovist võtta see koht. Kui selline inimene teeb lõpuks otsuse ja usub ise ka, et on parim selle töö jaoks, siis ta tõestab seda ka endale igal hommikul peeglisse vaadates ja esitades küsimust: mida ma teen selle päevaga, kuidas ma täna saan midagi muuta? See pole nii, et ma olen lihtsalt kohal – mina toona presidendina või kaitseväe juhataja oma ametis. Seda argumenti ma kasutasin Martiniga joostes,“ meenutab Kersti Kaljulaid.