Minu arusaam sellest, mida streik endast kujutab, on pärit eeskätt kirjandusest. Nii näiteks algab streigiga Tammsaare „Tõe ja õiguse“ 3. osa. Kohe esimesel leheküljel laseb Dvigatel auru välja ning loigus lobistavad poisikesed on rõõmsalt veendunud, et „küll varsti hakkavad teised ka, ega needki nüüd jäta“.