Maria Jufereva-Skuratovski: Eesti paneelmaju hakatakse massiliselt remontima. Vajame kindlustunnet, et raha ei lähe ühistujuhtide taskusse

Korterielanikel on hirm, mis renoveerimisotsuse vastuvõtmist tõsiselt pidurdab – nad tahavad olla kindlad, et korteriühistule saadud laenu kasutatakse maja renoveerimiseks, mitte juhatuse liikmete rahalise olukorra parandamiseks.

EL direktiivi järgi peavad aastaks 2050 kõik hooned Euroopa Liidus olema heitmevabad ja energiatõhusad. 14 000 elamu puhul Eestis tähendab see täieliku või osalise renoveerimise vajadust. 2025. aasta lõpuks peab riik esitama elu- ja mitteeluruumide renoveerimise kava järgmiseks 25 aastaks. Kuigi inimestel on renoveerimisest palju võita, on selgunud ka kaks murekohta: selle globaalse projekti piiratud rahastamine ja inimeste hirm renoveerimise ees.

Parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjon ja majanduskomisjon korraldasid avatud istungi, et arutada Euroopa Liidu hoonete energiatõhususe direktiivi. See direktiiv ja selle edasine rakendamine riiklikul tasandil puudutab enamikku Eesti elanikest. Kodud, kus nad elavad, peavad vastama energiasäästu ja heitmevabaduse standarditele.