Vivian Loonela: kui Ungari pole Ukrainale abirahade andmisega nõus, siis tehakse seda ilma nendeta
(142)Kuigi näib, et Ungari on võtnud selgelt suunitluse, kus Ukrainaga seotud küsimustes ollakse Euroopa Liidu teiste liikmesriikidega eriarvamusel, ei takista see Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi Vivian Loonela sõnul Ukraina toetamist.
Juba veebruari alguses loodetakse Euroopa Ülemkogul vastu võtta otsus anda Ukrainale 50 miljardit eurot abirahasid. Ungari vastuseisu võib aga eeldada ka selles küsimuses. „Eesmärk on muidugi kõigi 27 liikmesriigi nõusolek, kuid kui see ei õnnestu, siis tehakse otsus ära 26 riigiga,“ väitis Loonela saates „Minu Eesti, minu Euroopa“. Tema sõnul on viimastel nädalatel valmistutud selleks, et plaan B annaks Ungari vastuseisust hoolimata võimaluse Ukrainale raha eraldada.
Ka riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa-Ly Pakosta hinnangul ei takista Ungari vastuseis ühelgi moel Ukraina jätkuvat toetust. Samas ei tähenda see tema sõnul, et kellestki liidus teerulliga üle sõidetakse.
Detsembris alustas Euroopa Liit Ukraina ja Moldovaga liitumisläbirääkimisi, mille hääletusel Ungari ei osalenud ja mis omakorda tähendas, et selles küsimuses polnud ka vastuhääli. Rõõmu-uudis ukrainlastele, kuid mitmetel Euroopa Parlamendi saadikutel tekkis küsimus, kas mitteosalemine ja asjaolu, et Euroopa Komisjon tegi Ungarile struktuurifondidest 10 miljardit eurot vabaks, olid omavahel seotud.
Loonela sõnul oli teemade ajastus juhuslik ja üksteisest sõltumatu, sest struktuurifondide rahad olid seotud õigusriigi toimimisega, millega Ungaril probleeme on olnud. „Komisjon külmutas neile mõeldud raha ning tingimus selle saamiseks oli õigusriigiga seotud murede lahendamine,“ ütles Loonela. Nüüd täitis Ungari Euroopa Komisjoni nõudmised ja seetõttu tuli neile ka raha välja maksta.
Küll aga on neid asjaolusid arvestades seda kummalisem tõik, et aasta teises pooles on Euroopa Liidu eesistuja Ungari. See on aga Loonela ja Pakosta arvates hoopis positiivne, sest eesistujal on peale uue parlamendi valimist keerulisem oma ideid teostada, kuna värskelt ametisse saanud inimeste töö alles loksub paika.
Saates tuleb juttu ka lähenevatest Euroopa Parlamendi valimistest, mille valimiskampaania läheb Pakosta hinnangul käima märtsis ja aprillis. Peamine debatt saab tema sõnul olema endiselt julgeoleku ja turvalisuse teemadel, mis puudutavad meid peale Venemaa agressiooni Ukrainas aina enam.
Lisaks räägitakse saates ka Euroopa kultuuripealinnast Tartust ning Eesti liikmesusest Euroopa Liidus ja NATO-s. Nimelt saab Eestil sel kevadel mõlemasse liitu kuulumisest 20 aastat, mis toob kaasa ka suured pidustused.
Vaata või kuula juba pikemalt saatest „Minu Eesti, minu Euroopa“.
Saadet toetab Euroopa Komisjoni Eesti esindus.
