Andres Kaarmann: mõistan soovi karistada valelikke poliitikuid, kuid nemad pole suurimad kannatajad

PÄEVA FOOKUS | Teadlikult katteta lubadusi jaganud erakonnad peaks alustama vabandamisest

Õpetajate pahameel katteta lubadusi jaganud erakondade suhtes on igati põhjendatud ning õigustatud. Eelmine nädal käisid valitsuses tulised vaidlused selle üle, kas kuskilt oleks võimalik täiendavalt veel mõni miljon eurot näpistada mõnekümneeuroseks palgatõusuks, et seeläbi streigist pääseda. Kogu see trall on tegelikult naeruväärne ja isegi silmakirjalik selle kõrval, milliseid rahalaevasid enamus erakondasid õpetajatele valimiste eel lubasid.

Seepärast leian, et töörahu taastamise esimeseks eelduseks peaks olema oma eksimuse tunnistamine ja vabandamine. Kõigi valimiste eel teadvalt katteta lubadusi jaganud erakondade esindajate sõnavõtud algama vabandusega: „Head haridusinimesed, palume vabandust, et teile häälte saamise nimel vastutustundmatult valetasime“. Alles seejärel saaksime usalduslikult hakata rääkima asjast.

Peame endale aru andma, et õpetajate streik ei ole suunatud mõne orjapidajast vabrikandi või ihne töösturi vastu. Ei ole ühelgi poliitikul ega erakonnal isiklikku raha, mida lubada või jagada. See kõik on meie kui maksumaksjate ühine raha. Ehk isegi kui pahameele põhjustajaks on sõnamurdlikud poliitikud, kahjustab streik Eesti riiki ja inimesi. Ja oleme ausad, sedasama Eesti riiki, kelle hariduskulud sisemajanduse kogutoodangust on juba aastaid olnud Euroopa ühed kõrgemad.