Mait Klaassen: meil on vaja lahti saada mentaliteedist, et õpetaja on teenindaja - õpetaja on midagi palju enamat

PÄEVA FOOKUS | Alampalga tõstmine „tõukab“ kõiki palkasid ülespoole, kusjuures kindlat ühtset palgaastmestikku ega karjäärimudelit polegi.

Õpetajate streik paneb paratamatult mõtlema minu enda kunagistele õpetajatele ja koolikorraldusele üldse. Jah, aeg oli siis teine ja inimesedki käitusid erinevalt, kuid üks, mis on püsinud või peaks kehtima täna ja tulevikus, on püüd anda ja saada võimalikult hea haridus.

See on ka täna nii, kuid ilmselt pole asi mitte ainult palgas, vaid kogu haridussüsteemis üldse.

Veidi aga ka ajaloost.

Minu esimese klassi koolitee oli ca kilomeeter ja ei vajanud ei kooli saatmist ega transporti. Suhtlus kooli ja kodu vahel käis õpilaspäeviku kaudu, kuhu kord nädalas pidi lapsevanem allkirja andma, et olla kursis koolis toimunuga. Hull lugu oli siis, kui õpetaja kirjutas päevikusse märkuse, mis vajas samuti lapsevanema allkirja. Selle allkirja saamine vajas aga selgitusi vanematele märkuse põhjuste üle. Oma praktikas ei mäleta ühtegi korda, kus oleks olnud vajadust vanematel kooli minna. Asjad tehti korda kodus. Veel vähem oleks tulnud vanematel soov õpetajaga väljaspool kooli ühendust võtta ja nõudmisi esitada.