Mõnel teisel sajandil usuti, et naised kannavad endas Eeva pärispattu, ja on seetõttu määratud kannatama. Sünnitus- ja menstruaalvalu tulenevad sellest, et naised on süüdi ja peavad selle süü inimkonna ees heastama. Veel suhteliselt hiljuti usuti sedagi, et naine tuleb valuvaba sünnituse nimel narkoosi viia ja voodi külge kinni siduda. Mis nende näidete juures peale ohtliku absurdi veel silma torkab? Neis käsitlusviisides ei nähta naist eeskätt inimese ja indiviidina, vaid reproduktiivfunktsiooni täitjana.