„Sõda Ukrainas on näidanud, et Venemaa rahvusvahelisi kokkuleppeid ei järgi ning Ukraina kultuuripärandi teadlik hävitamine ja varastamine on üks sõjapidamise võtteid. Ukrainalt on võetud võimalus ise oma ajaloopärandi üle otsustada. Luhamaal kinni peetud Ida- ja Lõuna-Ukrainast pärit leiud on vaid üks näide rahvusvahelisel mustal turul liikuvatest kultuuriväärtustest. Tagastame need uhkusega Ukrainale,“ rääkis leiud Ukraina suursaadikule Eestis Maksõm Kononenkole üle andnud kultuuriminister Heidy Purga.

Kultuuriminister Heidy Purga ja Ukraina suursaadik Eestis Maksõm Kononenko

Kultuuriväärtuste rahvusvaheline must turg on narkootikumide, relvade ja inimkaubanduse kõrval suurimaid illegaalseid turge maailmas. Sõjaolukorras hoogustub muuseumide ja leiupaikade rüüstamine ja esemetega kaubitsemine.

„Tegu on väga kõrge kultuuriväärtusega esemetega, mille õige koht peaks olema avalikes muuseumikogudes. Mitmed siinsed esemed pärinevad ekspertide hinnangul nn kuninglikest haudadest Ukrainas. Arvestades, et leiukogumis on erinevatest ajastutest pärinevate aarete osad ja erinevatest leiukohtadest pärinevad esemed, on rüüstatud hulk olulisi muistiseid ning sellega jäädavalt võetud võimalus neid objekte teaduslikult uurida ja ajaloo kohta uut infot koguda,“ ütles muinsuskaitseameti arheoloogianõunik Nele Kangert.

Kokku avastati Eesti-Vene piirilt 274 Ukrainast röövitud vääriseset, mille hulgas oli antiik- ja keskajast pärit münte ning kuld- ja hõbeesemeid.

Eesti ja Ukraina on mõlemad liitunud UNESCO konventsiooniga, mis keelab kultuuriväärtuste ebaseadusliku sisseveo, väljaveo ja kaubitsemise. Sama konventsiooni alusel tagastas Eesti 2016. aastal Ukrainale ebaseaduslikult Eestisse toodud viikingiaegse mõõga.

Leidudega saab tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones avatud näitusel „Röövitud aarded. Ukraina kuld“. 28. jaanuarini avatud näitus valmis ajaloomuuseumi, muinsuskaitseameti, maksu- ja tolliameti ning kultuuriministeeriumi koostöös.