Esper Linnamägi: kultuur on oma olemuses valdkondade liitja, majanduse elavdaja ja kasvu tooja
Kultuur vajab laiapindset toetamist soodsas keskkonnas. See loob kuuluvustunde, aitab kaasa julgeolekule, majanduslikule läbilöögivõimele ja ekspordile.
Eesti filharmoonia kammerkoori algatatud arutelu raam „Ühismõtlemine“ otsib teadmata muutustega maailmas teid, kuidas tehtavat säilitada ja olulisemaks teha. Püüame suurendada kaunite kunstide tähtsust ja kutsuda selle kaudu enda panust andes esile muutust toimemudelite arendamisel. Professionaalne kõrgkultuur vajab majandusliku vajaduse vaatest strateegilise juhtimise ja enda ärimudeli määratlemist ning sellealaste oskuste suuremat valdkonda toomist. Riigis on professionaalse kultuuri rolli ja mõju vaja suurendada kohaloluga majandus- ja peavoolumeedias.
Veel kaks aastat tagasi võisime arvata, et suur sõda inimeste vahel muutub pigem ebausutavaks. Pragmaatilise turumajanduse toimimise tingimustes kaalus koostöö üles hävingu teele minemise. Lääne väärtusruumis olevate riikide eelarvete põhifookus ei ole aastakümneid enam olnud suunatud militaarkuludele, vaid hoolekandele ja haridusele. Meie julgeolek ja demokraatlikul korraldusel põhinevad riigid, lääs – mistahes oleks täna demokraatia tegelik sisu – peavad enesekaitseks hakkama taas (võidu)relvastuma. Raha läheb hariduse ja kultuuri asemel „rauda“: innovatiivsesse respekteeritud militaarvaldkonda. Inimese ja tema loomuse areng on 21. sajandi algul teel kuhugi tagasi. „Kuid sõda ja rahu on ju lõpuks siiski inimeste otsus, mitte planeedi loodusjõudude pealesurutud paratamatus.“ (Y. N. Harari, 2022)
Juurte tundmine kui julgeoleku alus
Julgeoleku ja kaitsetahte alus on enda juurte tundmine ja hoidmine. Meie armsas riigis elavad paljud inimesed teises inforuumis ja ajalookäsitluses. Kui peaks toimuma käimasoleva sõja eskalatsioon, on meie probleemide hulk automaatselt laiem. Oleme venekeelsete eestimaalaste sidususe loomes siiski üsna ebaõnnestunud. Üksteist lõputult mineviku tegemata jätmistes süüdistamata saame aga vaadata edasi. Ja tegutseda. Integratsiooni saab ja peab looma pehmete väärtuste kaudu, sest need on ühiskonnas nagunii defitsiidis. Meie võimalus on teha seda samuti maailmatasemel eesti kultuurikollektiivide kaudu. Kultuur on oma olemuses valdkondade liitja ja majanduse elavdaja ning kasvu tooja, kuid see peab toimima süsteemselt, kogu aeg, mitte üksikute projektidena ajas. Ida-Virumaa tegelik kaasamine meie kultuuriruumi on meie kultuuri toimemudeli tähelepanu vääriv väga tähtis osa. Miks ei võiks integratsiooni aktiivse, siduva ja riigi toetatud osana tegutseda Narva Aleksandri kirik? Kontserdipaik, elamuste ja lõimumise looja.
Teatud liiki kultuur esitab finantsilisi väljakutseid.
Teatud liiki kultuur esitab finantsilisi väljakutseid. Näiteks ooperi- ja sümfooniaorkestri, professionaalset vokaalkultuuri kandva kollektiivi ülalpidamine. Kuigi need on peamiselt ja ajalooliselt lääne muusikakultuuri tugisambad, omab kujutav kunst, laul, pillimäng ja koosmusitseerimine inimeseks olemise tähendusele väärtust kõikjal planeedil. Kultuur on rahvusliku identiteedi alus. Kaunite kunstide toel tekkinud rahvuslik identiteet, aistingud aitavad omakorda luua esteetilist meelt, mida inimene rakendab erinevate tegevuste kaudu kõikjal meie ümber arhitektuurist kuni kõige väiksemate toodete disainini.
Ilust võidab ühiskond alati
Inimene ja esteetika, kultuur. Ilu ja maitse. Ilust võidab inimene ja ühiskond alati ning tal on võime kontrollida destruktiivsust. Kultuur ei paigutu tihti või pigem enamasti turumajanduslike reeglite alla. Finantsilise vaatena aruandes võivad paljud tegevused olla pigem ebamõistlikud. Kunstide, kultuuri väärtus selgub ajas. Vaidlema jääme tema hea või halva maitse üle, kuid see ei ole vist väga tihti otsese sõjalise konflikti põhjus.
Inimese ja ühiskondade arengu algus on ikka hariduses ja kultuuris. Siin saab alati rohkem, saab ka rohkem sinna panustada, hoolimata sellest, mida räägivad ja tegelikult teevad poliitikud. Erasektori investeeringud kultuuri valdkonda läbi riigi loodud lihtsa toetuskeskkonna saab olla ettevõtjate seas levinud, aktsepteeritud ning hinnatud ja soovitud käitumismudel. Ajaloolase ja tuntud kirjaniku Yuval Noah Harari 4 K-d, olulised oskused ennustamatus maailmas: kriitiline mõtlemine, kommunikatsioon, koostöö ja kreatiivsus. Tulevikutrendidega toimetulemise kompetentsid ning suurem detsentraliseeritus. Selle mudeli kõrvale saame innovatsiooni austava ühiskonnana lisada konkreetse eesmärgi saavutamise meie keskkonnas, viienda K ehk toimiva kultuuritoetamise mudeli. Kultuur ja tema laiapindne toetamine kui mõttelaad soodsas keskkonnas, mis loob kuuluvustunde, aitab kaasa julgeolekule, majanduslikule läbilöögivõimele ning ekspordile.
17. jaanuaril toimus Eesti Filharmoonia Kammerkoori proovisaalis (Toompuiestee 20) avalik debatt „Ühismõtlemine – erasektori ja kultuurivaldkonna tulevikumudelid“. Vestlusringis osalesid Heidy Purga, Birgit Linnamäe, Marti Hääl, Madis Laansalu, Meelis Kubits ja Esper Linnamägi.
