Eesti Maaülikooli teadusprorektor: rahandusminister on asunud teadlasi õpetajatega tülli ajama

Õppe ja teaduse rahastamist ei tohi vastandada. Rahandusministri välja öeldud mõte kasutada õpetajate palkade tõstmiseks teadusraha teeb teadlastele tõsist muret.

Teadusraha ei ole Eestis kindlasti üle, isegi kui see näiliselt ülikoolide arveldusarvetel justkui tolmu kogub. Ülikoolid on seda ka varem rõhutanud, et meie teadus on juba aastakümneid olnud alarahastatud. Pika arutelu tulemusena jõuti 2018. aastal lõpuks ühiskondlikule kokkuleppele, et teadust rahastatakse riigieelarvest vähemalt 1% jagu SKP-st.

Mulje kasutult seisvatest teadusrahastuseks mõeldud miljonitest võib tekkida siis, kui ei tunta hästi teaduse rahastamise põhimõtteid. See tuleneb kahjuks sellest, et teadust rahastatakse 83% ulatuses (Eesti Maaülikooli näitel) projektipõhiselt. Finantseerimiskinnituse saanud projektidele tehakse ettemaksed, mis peavadki olema arvel senikaua kui need vahendid ära kasutatakse. Projekte enamasti eelarveaasta kaupa ei rahastata. Killustatud rahastusviisi tõttu võivad jääda töörühmal projektide vahele ka perioodid, kui rahastus täiesti puudub.