Türgi otsus jättis Ungari ainsaks NATO liikmesriigiks, kelle parlament ei ole veel Rootsi osas hääletanud. Vastusena Orbáni kutsele külastada Budapesti ei ole rootslased keeldunud jätkata edasisi läbirääkimisi. Oletatakse, et Viktor Orbán võib nüüd soovida mingit kompensatsiooni ning kaubelda edasi Rootsi NATOga ühinemise heakskiitmise tingimuste üle. Rootsi välisminister Billström on teatanud, et Rootsi võib astuda dialoogi ja jätkata Ungari poolega küsimuste arutamist küll, samas välisministri sõnul tuleb kõigepealt aru saada, mida Orbáni kutse tegelikult tähendab.

Erinevalt türklastest ei ole Ungari valitsus sõnastanud konkreetseid tingimusi, mille alusel ta Rootsi ühinemise ratifitseeriks. Toimub omamaoodi paabulinnutants, kus kord teatatakse, et toetus Rootsi ühinemisele on olemas, siis jälle nõutakse „vastastikuse usalduse tugevdamist,“ ollakse rahulolematud, et Rootsi kritiseerib Ungarit õigusriikluse aluste rikkumise eest. Välisminister Péter Szijjártó sõnul oodatakse rootslastelt otsesõnu „rohkem austust“. Ungari taktika peamine eesmärk oli ja on soomlaste ja veelgi enam rootslaste sisenemist edasi lükata ning aega venitada.