KOLUMN | Andrus Tuisk: valitsus on praegu nagu see tüüp, kes tatise ninaga ja palavikust hõõguvana ikka edasi tööl käib
(205)Loodan, et streik kestab piisavalt pikalt ka selleks, et valitsus samuti lõpuks ometi aru saaks jõudeaja mõistlikkusest ja istuks ära diivanile.
Jäin hiljuti haigeks. Nohu-köha, selline väiksem haigus. Palavik kohati umbes 38.
Esimene mõte oli mul - ai kui hea! Meenutas nagu puhkuse esimest päeva. Nagu oleks astunud välja lennukist kuskil soojal maal. Hoobilt kadusid kõik mõtted mingitest kohustustest. Viskasin ennast diivanile ja asusin otsima mingit pikemat seriaali, mida vaadata.
Gripp on gripp on gripp, ütleks üks omaaegne kuulsus tänapäeval.
Meenusid põhikooliaastad, kui ma kord haigena voodis lebades lugesin läbi kõik „Kolm musketäri“ viis paksu tellist. Lugesin neid raamatuid tookord lausa teist korda. Esimest korda olin lugenud raamatuid vaheaegadega, nii nagu nõukaajal defitsiitseid seiklusjutte kätte saadi. Aga tookord, haigena, lugesin kõik raamatud korraga, järjest, läbi. See oli tookordne vaste tänapäeva binge watching’ule. Ehk siis, vaatad mingi telesarja kõik hooajad-seeriad järjest ära.
Tollest nooruspõlve haigusperioodist on siiamaani helged mälestused. Vanemad läksid hommikul tööle, korter jäi tühjaks, vaikseks, ja mina - selmet närviliselt kooli tormata - lebasin voodis, kõrge raamatuvirn ootavalt kõrval…
