Eerik-Niiles Kross: mul hirmus kahju, et president asus just rahvuspüha tähistamisel oma ühendajarollist kõrvale

PÄEVA FOOKUS | Riigikogu valikulise kutsumisega protestib kuningriiklaste kombel hoopis president ja vabariigi aastapäeva kutse vastuvõtmine on „statement“.

Jant Vabariigi aastapäeva vastuvõtukutsete ümber on kurb. Ja veel kurvem on ajakirjanike suutmatus eristada poliitikute isiklikke solvumisi ja kleididraamasid olulisest, mis puutub rahvuspüha tähistamisse.

Ma ei tea, kuidas seda teemat käsitelda Eesti riigi rinnaesist säästes. Aga käsitlema peab. Muidu juhtub nagu viimasel ajal riigikogus. Kui saja aasta pärast stenogramme lugeda, võib ajaloolane järeldada, et tegemist oli hullumajaga.

Vabariigi aastapäev on meie kõige tähtsam riigipüha. Vabariigi aastapäev on rahvuspüha ka seaduse sõna järgi ja, meenutan, ära nimetatud põhiseaduse preambulas isegi enne Postimehe motot.

Rahvuspüha mõte on meie kui riigirahva kokkukuulumise ja Eesti iseseisvuse kui pühima väärtuse pühitsemine. Juba rahvuspüha mõiste sisaldab endas ühtsuse, ühisosa, koosmeele ideed ja siia mõistesse ei kuulu erakondlikkus, kitsarinnalisus, solvumised ja väiklused.