Kollektiivi esimesed kontserdid toimuvad 1. veebruaril kell 19 Tartus, Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis ja 4. veebruaril kell 17 Tallinnas, Muusika-ja Balletikooli suures saalis.

Muusikavalik

Kaspari Mänd: „Mu argipäevad on täidetud muusikaga, olgu see siis proov, etendus või kontsert. Ning need teosed, mis parasjagu käsil on, kummitavad ka proovide vahel, tihti ka unenägudes. Seepärast on hea vahel muusikat kuulates hüpata täiesti erinevatesse stiilidesse ja avastada uusi asju, või siis tulla jälle tagasi selle muusika juurde, mis sind kunagi tugevasti puudutanud on.“

Yellow Magic Orchestra „Yellow Magic Orchestra“ (1976) „Yellow Magic (Tong Poo“)

Yellow Magic Orchestra on mu eelmise aasta suur leid ja lemmik. Põnev ja põhjatu kõlamaailm, erinevad varjundid, sensuaalsed naisvokaalid ja nitendolikud süntesaatorikäigud. Selle albumi neli viimast lugu on suurepäraselt edasisuunal liikuv party-pack.

Rita Ray „Love ain’t the same“

Rita Ray on mu suur lemmik koroonaajast saadik ning olen väga õnnelik, et loometee on meid ka kokku viinud. „Love Ain’t the Same“ on kurb, kibemagusa alatooniga ballaad, kus tooni annavad paeluv, sügava olemusega hääl ning keelpillid.

Esa-Pekka Salonen „insomnia“

Suur oli mu üllatus, kui avastasin, et Esa-Pekka Salonen ei ole mitte ainult suurepärane dirigent, vaid ka helilooja. Albumi „wing on wing“ CD sai järgnevatel aastatel kulumiseni ära kuulatud, ühtlasi oli albumi nimilugu „wing on wing“ hiljem mu magistritöö aluseks. „Insomnia“ on albumil kõige müstilisem teos, kuid tuleb kõige paremini esile Saloneni meisterlikkus orkestritämbrite sulatamisel ja uute värvide leidmisel. Audioseiklus.

Vaiko Eplik „Nelgid“

See oli üks väga ilus suvi, kui Epliku album „Nelgid“ ilmus ja mäletan seda suve väga hästi- aasta oli 2014, üldlaulupidu, inimesed olid rõõmsad, üksmeelsed, elu oli rahulik. Seda albumit kuulasid mu meelest kõik ning siiamaani tekitab helgeid ja päikeselisi mälestusi.

Ravel klaverikontsert G-duur II osa Adagio assai

Maurice Raveli klaverikontserdi II osa on nagu salaaed, hetk täiuslikku ilu ja vaikust selles maailmas, mis meid muidu ümbritseb.

Frank Zappa „The Beltway Bandits“

Frank Zappa muusika on kosmos, mis igal kuulamisel kas jahmatab või vaimustab. Intrigeeriv, stimuleeriv, veider, lahe, totter, paeluv, võimas,...kõik ühekorraga. Siin üks veidram näide.

Elgar „Enigma Variations“ Bergen Philharmonic, Andrew Litton

„Enigma variatsioonid“ on hea näide „vanast heast klassikast“, mis tõesti paneb kuulama ja jutustab lugu, annab hingele kosutust ning tõstab argipäevast kõrgemale.

Leoś Janacek ooperid, nt. avamäng ooperile „Makropulose juhtum“

Leoś Janacek on väga omanäoline helilooja, mu meelest üks väheseid 20 saj. alguspoole heliloojad, kelle muusika võib mõne hetkega ära tunda. Põhiliselt temale iseloomulik laadiline meloodia ning rütmikujundid. Tema ooperid on originaalsed nii loo sisu kui muusika poolest, toogem näiteks „Makropulose juhtumi“ avamängu. Kuid soovitaks kuulata ka mastaapset Sinfoniettat.

Richard Wagner „Lohengrin“

Ajatu teos, suurem kui elu. Wagneri „Lohengrin“ on ka Rahvusooperi repertuaaris suurepärases Michiel Djikema lavastuses.

Saimaa album „Urheilu-Suomi“

Saimaast kuulsin läbi sõbra Valteri soovituse ning pärast seda mängib ta ikka ja jälle. „Urheilu Suomi“ väärib tervikuna kuulamist, hitte on mitu, aga kui on päeva keskel vaja kiiret energiasüsti ja tavakohv enam ei aita, siis „Olympia-kahvi“ annab teise mineku.