TULEVIKU EUROOPA | Euroopa Liit ei saa tegutseda kui taimetoitlane lihasööjate maailmas

Võõrandumisest tekkinud tühimiku täidab populism

Rootsis ja Saksamaal lahvatas aasta alguses ärev avalik arutelu selle üle, kas riigid peavad olema valmis sõjaks. Arusaamine, et aastaid erisuguste kriisidega võidelnud Euroopa võib lähiaastatel seista silmitsi Venemaa agressiooniga, mis pole suunatud mitte ainult Ukraina, vaid ka mõne Euroopa Liidu liikmesriigi vastu, hakkab lääneeurooplastele tasapisi kohale jõudma. Samas näitas hiljutine Euroopa välissuhete nõukogu uuring, et enamikus Euroopa riikides muretsevad inimesed siiski rohkem migratsiooni, kliimamuutuste ja majandusraskuste kui julgeoleku pärast.

EL-il on asendamatu roll kõigi nende probleemidega toimetulekus. Samas on kriisidele vastamise käigus EL ise oluliselt, võib-olla lausa olemuslikult muutumas. Uue kuju võtavad tema ülesanded, eesmärgid ja nende saavutamiseks kasutatavad vahendid, samuti muutuvad võimusuhted institutsioonide ja liikmesriikide vahel. Praegune EL ei ole see stabiilsuse ja heaolu kants, millega Eesti peaaegu 20 aastat tagasi liitus, ega ka mitte see rahuprojekt, millisena ta pärast teist maailmasõda sündis. Nagu on asjakohaselt tõdenud üks Euroopa ühenduse loojatest Jean Monnet, „Euroopat ehitatakse kriisides ja ta hakkab koosnema lahendustest, mis kriisidele leitakse“.