ARVUSTUS | Aasta kõige soojem film lumeväljade keskelt

Lavastaja Alexander Payne on oma filmides kujutanud sageli keskealisi või vananevaid mehi, kes maadlevad suurte eksistentsiaalsete küsimustega. Tema värskeimas töös „Mahajäänud“ kohtuvad justkui lõpusirgele jõudnud ja alles algav elutee.

Filmi avavad ingellikud koorihääled, mis kõlavad ühes 1970. aasta Uus-Inglismaa internaatkoolis. Seal õpivad Ameerika jõukate vanemate silmarõõmud, keda ootab jõuluvaheaeg pere juures. Peamine tõrvatilk meetünnis on privilegeeritud poiste nõudlik ja range kirjandusprofessor Paul (Paul Giamatti), kes erinevalt kooli direktorist ei mõtle esmajoones rikaste emmede-isside annetustele, vaid võimalikult hea hariduse andmisele.

Eraklik Paul, keda luues sai Payne inspiratsiooni oma lapsepõlve pedantlikust ladina keele õpetajast, saab enda kaela ka ülesande jääda puhkuseks kooli nende noortega, kes mingil põhjusel vanemate juurde naasta ei saa. Üks selline noor on mässuline Angus (ekraanidebütant Dominic Secca), kes on arvestanud pääsuga lumehangete keskelt Saint Kittsi päikese alla. Teoks saab aga hoopis tema õudusunenägu: kuna ema soovib veeta selle aja kasuisaga kahekesi puhates, tuleb poisil jääda üksikute mahajäänute sekka ning peagi suuresti kahekesi õpilaste vihatud Pauliga.