Marek Reinaas: riigi vastu on mugav protestida, erasektor oleks õpetajate kriisi lahendanud poole tunniga

Ettevõtluses istuksid osapooled laua taha ja enne püsti ei tõuseks, kui lahendus leitud ning korstnast tõuseb valget suitsu. Võtku see niipalju aega kui võtab.

Ettevõtjana on mul riigi toimetamisi jälgides märkimisväärne ahvatlus vaadata asjadele nagu see on kombeks äris. Et mis juhtuks siis, kui näiteks haridussüsteem oleks juhitud moel, justkui sellel oleks selged ja asjast isiklikult huvitatud omanikud, ratsionaalselt ja otsustavalt käituv juhtkond ja selged eesmärgid. Kuidas ettevõtja lahendaks probleemi, kui teda tabaks streik nagu me seda praegu hariduses näeme.

Kõigepealt tuleb aru saada, et streik on halb. Ja selle venimine veel halvem. See ei ole kasulik mitte ühelegi streigis osalejale. Õpetajad vajavad pikas perspektiivis töörahu, riik (maksumaksjad) vajavad seda, et teenuse osutamine ei katkeks ning õpilaste jaoks on kõige olulisem, et ei tekiks lüngad teadmistesse. Oleks eriti narr, kui praeguse olukorra tõttu kolmekümne aasta pärast oleks meil ministrid, kes vahelejäänud tundide tõttu ei oska protsendiarvutust või kirjutada sõna empaatiavõime.