ARVUSTUS | Jaan Elkeni maaliline palverännak. Näitus, mis on kunstisündmus

Allee galeriis avatud Jaan Elkeni maalinäitus „Camino“ mõjub värskelt, see on kunstisündmus.

Kunstiteadlane ja kuraator Harry Liivrand on Jaan Elkeni loominguga ennegi kokku puutunud, kureerides tema näitused „Teateid tegelikkusest“ Deco galeriis (1997), „Herbaarium“ Vivian Nappi galeriis (2005), „Message from Reality“ Berliinis Werkstattgaleries (2012). Liivranna ja kunstniku peetud meilivestlust, mis ilmus 2011. aastal Elkeni kapitaalses kataloogis, on ka praegu huvitav lugeda. Elken analüüsib seal maalikunsti, sealhulgas enda oma, alati suurepäraselt ning esitab oma vaateid selges ja kujukas sõnastuses. Ta teeb igal aastal vähemalt ühe näituse ning arvatavasti ei jää praegune tänavu ainukeseks.

Elkeni viimase aja näitustest jättis tugeva mulje „On/off“ Draakoni galeriis (2022), kus tema üldiselt valge-halli-musta paleti karmivõitu kõla pehmendasid tundelisemad sinised ja roosad nüansid („Türkiis ja jää“). Allee galeriis on raske Draakoniga võrreldavat kompaktset tervikmõju saavutada, ent kahel teineteisest eraldatud sopilisel saalil on omad plussid. Liivrand on pidanud vajalikuks ka mõnd vanemat pilti eksponeerida, nt suurt maali „1979. aasta suvi“ (2005/2024), mis tõi silme ette 2000-ndate näitustel eksponeeritud roosakaspunased maalid „Kehakeemia“ rubriigist. Lõuendile kleebitud kangatükid-nöörid ja akrüülvärvid on valitsev tehnika.