Väljapanek on ajendatud 70 aasta möödumisest ühe tuntuima ja tunnustatuima eesti soost fotograafi sünnist ning keskendub Juhan Kuusi portreedele. Kuigi Juhan ei pildistanud klassikalisi portreefotosid, räägivad tema tundlik pilk ja julgus inimesi ning sündmusi lähivõtete ja intiimse kaamerakontakti kaudu jäädvustada universaalseid lugusid ühiskonnast, ajaloost, inimlikkusest ja inimväärikusest ning nende peegeldustest.

Näitus ja sellega koos ilmunud teine, täiendatud trükk raamatust „Juhan Kuus. Inimlikkuse mõõt“ sisaldab lisaks Juhani loomingu paremikule 37 uut fotot, millest enamikku pole varem avalikult esitletud. Suurema osa neist valisime Juhani Kuusi loomingu varasemast perioodist, aastatest 1970–1986. Fotod pärinevad Juhani isiklikust negatiivide kogust, mida haldab nüüd Juhan Kuusi Fond.

Dokfoto Keskuse juht ja kuraator Kristel Laur: „Juhanil oli oskus oma teostega sundida peeglisse vaatama ja ennast analüüsima. Näitus annab edasi Lõuna-Aafrika mitmekülgsust ja vastuolulisust ning toob päevakorrale ubuntu filosoofia, mille üks põhisõnumeid on, et inimene on inimene teiste inimeste kaudu, mistõttu oleme kõik üks ja omavahel seotud. Taolise vastastikuse sõltuvuse teadvustamine on oluline, kui on soov leida lahendusi sotsiaalsetele ja poliitilistele kriisidele tänases maailmas.“

Näituse teine kuraator Toomas Järvet ütleb, et näituse pealkiri räägib midagi ka näituse kuraatorite ja Juhani-nimelise Dokfoto Keskuse asutajate suhte kohta Juhaniga. „See on meile väga isiklik ja lähedane teema. Juhan oli eriline inimene, kes suutis jätta selle paari aastaga, mil meil õnnestus temaga koos viibida ja suhelda, väga sügava jälje. Me oleme ka selle näitusega talle väga lähedal ja loodame, et ehk tema ka meile.“

Näitus jääb avatuks Telliskivi Loomelinnakus asuvas Dokfoto Keskuses kuni 4. maini.