KUULA | Kohtulood: jälitustegevused on uurimise viimane samm, kuid tihtipeale ainuke valik
Taskuhäälingu „Kohtulood“ seekordses osas saab kuulaja teada, mida kujutab endast kohtueelne menetlus, kuidas politsei algfaasis kuritegusid uurima asub ning millist rolli mängib tõendite kogumisel kohtunik. Samuti selgub, kas hirmul, et kõiki kuulatakse pealt, on tõepõhi all ning kas kohtunik mõistab inimese süüdi juba siis, kui annab jälitustegevuseks loa.
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur saatekülalisena selgitab, et majanduskuritegude uurimine saab tihti alguse „punastest lipukestest“. „Suurem osa meie tööst näeb ette teabe kogumist nii avalikest kui ka salajastest allikatest, mille järel me analüüsime kogutud andmeid ning tuvastame, kas esineb kuriteole omaseid jooni,“ selgitab Laur. Ühtlasi hinnatakse üldist majandusseisu ja erinevate valdkondade käekäiku, et jõuda varajases faasis potentsiaalsetele kuritegudele jälile.
Teiseks saatekülaliseks olev Harju maakohtu kohtunik Mairi Heinsalu ütleb, et eelmenetluskohtuniku lauale jõuab juhtum reeglina prokuröri kaudu ja tihtipeale sisaldab see taotlust alustada jälitustoiminguid. „Prokurör peab taotluses esitama konkreetsed faktilised asjaolud ning jälitustoimingute ulatuse ja eesmärgi. Eraldi peab taotlus sisaldama põhjendust selle kohta, miks ei ole ühelgi muul viisil võimalik tõendeid koguda,“ selgitab Heinsalu, et jälitustegevusteks niisama lihtsalt luba ei anta.
Milline näeb reaalselt välja pealtkuulamine kui jälitusprotsessi osa? „Tavainimesel võib olla eksitav ettekujutus, et politsei lülitab nupu sisse ja lindid hakkavad jooksma. Tegelikult tähendab see mitmele inimesele meeletuid töötunde, kellest üks istub füüsiliselt, kõrvaklapid peas, ja kuulab, teised aga töötavad materjali läbi, analüüsivad teksti ning vormistavad selle hiljem tõendiks,“ selgitab Laur.
Seda, millised tegevused kuuluvad veel kuritegude uurimise juurde ja kuidas kanduvad need hiljem edasi kohtumenetlusse, kuuled juba taskuhäälingu „Kohtulood“ viimasest osast. Saatejuht on Tartu maakohtu kohtunik Marek Vahing.