MAJANDUSE PÄÄSTERÕNGAS | Lauri Laats: maksulumepall, mis hakkas veerema 2003. aastast, tuleb peatada

Eesti tänasele kehvale finantsseisule pandi alus juba 2003. aastal

Oleme tihti kuulnud, et meie riik on õhuke, maksukoormus võrreldes Euroopa Liidu riikide keskmisega madal ja seda vaatamata asjaolule, et makse on pidevalt tõstetud. Valdavalt on valitud sealjuures tarbimismaksude tõstmise tee. Eesti piiratud tarbijaskonna tingimustes on pärssinud need otsused keskklassi arengut ning tekitanud tendentsi, kus vaesed jäävad järjest vaesemaks ning rikkad saavad üha rikkamaks. Majanduslikult kindlustatud keskklass, mis pakuks riigile stabiilset puhvrit, ei ole saanud korralikult välja kujuneda ning see peegeldub ka tänases majanduslikus ebakindluses.

Millal võis toimuda murdepunkt tõeliselt õhukese riigi suunas? 2003. aastal võitis riigikogu valimised Keskerakond, valitsus moodustati aga Res Publica juhtimisel Reformierakonna ja Rahvaliiduga. Uus nn koosmeele koalitsioon leppis kokku, et alates 2005. aastast alustatakse tulumaksu vähendamist 26%-lt 20% peale. Sammuga 2% aastas ehk 2007. aastaks pidi tulumaksumääraks kujunema 20%. Toonaste koalitsioonikõneluste ajal ütles Reformierakonna esimees Siim Kallas: „Järgmise aastal tulumaksu alandamise edasilükkamisega riigieelarvesse laekuvad lisasummad suunatakse lastele, peredele, haridusele, kultuurile ja omavalitsuste tugevdamiseks.“ Kallas kõlas küll üllalt, kuid samas kinnitas fakti, et raha hakkab eelarves vähemaks jääma ning mainitud suure kuluga valdkonnad kannatama.