JUHTKIRI | Sõjaline oht Euroopale on tulnud, et jääda

Kahelt poolt Atlandi ookeani kõlab hääli, mis viitavad sellele, et Euroopa peab end julgeoleku tagamiseks märksa rohkem kokku võtma. Üks neist kuulub tuntud lärmajale Donald Trumpile, kelle sõnul julgustaks ta Venemaad ründama neid NATO riike, kelle kaitsekulutused ei ole kokkulepitud tasemel (vähemalt 2% SKP-st).

Ülisuure tõenäosusega vabariiklaste presidendikandidaadiks saaval Trumpil on arvestatav võimalus saada taas Ühendriikide presidendiks. Selliseid sõnumeid tasub võtta vähemalt kui äratuskella, et USA sõjaline toetus Euroopa liitlastele ei pruugi olla sugugi üheselt mõistetav.

Alles äsja NATO vihmavarju alla tulnud soomlased pole varasematel aastatel niikuinii ametlikult saanud Ameerika abile loota. Nüüd tunnetasid valijad aga muutunud ohuolukorda selgesti ning andsid kahest presidendikandidaadist suurema toetuse Alexander Stubbile, kelle seisukohad agressiivse Venemaa kohta olid julgemad (mitte et vastaskandidaat Pekka Haavisto oleks kuidagi Vene ohtu pisendanud). Võib oodata, et NATO idatiib ühtlasi Soome kaitsejõudude ülemjuhataja rolli täitva Stubbi all tugevneb.