Olen kuulnud kriitikat, et kuna maksul on mitu eesmärki, siis keskkonnaeesmärke me sellega ei täida ja pole ka aru saada, miks seda maksu üldse tehakse.

Esiteks, mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna üksinda kõiki probleeme ei lahendagi, vaid on üks mitmest meetmest kliimaeesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. Küll aga võib oodata, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul hakkab sõidukite arvu suurenemise tempo vähenema ja kokkuvõttes on Eesti teedel sõitmas 1–3% võrra vähem autosid võrreldes sellega, kui me mitte midagi ei teeks.

Teiseks ei saa me suurimat maksu panna kõige vanematele sõidukitele. Seda lihtsal põhjusel, et meil on selliseid autosid väga palju, need on ringi liikumiseks vajalikud ja nende ümbervahetamine ei pruugi kohe võimalik olla. Me ei saa panna suurt hulka Eesti inimesi olukorda, kus mootorsõidukimaksu tulemusel ei suuda nad enam autot omada. Siin ongi oluline leida mõistlik tasakaal keskkonnahoiu ja maksevõime vahel, aga anda ka selge sõnum, milline on meie nägemus tulevikust, et autoostjate järgmised valikud oleksid juba keskkonnasäästlikumad.