Seadus lubab inimese isikustatud andmeid tema nõusolekuta väljastada üksnes erandjuhtudel, üldjuhul peavad andmed olema pseudonüümitud kujul. Hiljuti avaldatud auditis (kus siseministeerium kontrollis siseministeeriumit) väidab siseministeerium kui rahvastikuregistri vastutav töötleja tõsimeeli, et on isikustatud (e-maili ja isikukoodi täpsusega) andmete väljastamiseks „hinnanud kõiki asjaolusid“, kuid ei vormistanud selle kohta kirjalikku dokumenti.

Audit tuvastas, et ei ole tõendatud, et siseministeerium hindas andmekaitsepõhimõtete alusel, kas andmeid võib väljastada kuna siseministeerium oma kaalutlus- ja hindamisprotsessi ei dokumenteerinud. Seega rikkus siseministeerium auditi kohaselt mitut erinevat seadust ning haldusmenetluse printsiipe.