KULTUURIBIIT | Pianist Peep Lassmanni playlist

Tänase kultuuribiidi muusika valis pianist Peep Lasmann, kelle järgmisel nädalal Tartus ja Viimsis toimuvad soolokontserdid on pühendatud Eesti muusikale.

Pianist Peep Lassmann pühendab Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale kontserdikava „Eesti lood“. 19. veebruaril Tartus Tubina saalis ning 23. veebruaril Viimsi Artiumi kammersaalis toimuvatel kontsertidel kõlab valik meie heliloojate klaveriloomingust, mis ajateljena läbib Eesti omariikluse loo. Kavas on Mart Saare, Heino Elleri, Eduard Tubina, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Lepo Sumera, Rein Rannapi ja Tõnu Kõrvitsa teosed, mis kirjutatud rohkem kui saja aasta vältel.

Peep Lassmann oma muusikavalikust: „Pianisti ja pedagoogina on mu päevad tihedalt täidetud muusikaga nii tudengite juhendamisel, enda kontsertkavade ettevalmistamisel, eksameid ja konkursse ning erinevaid kontserte kuulates. Nii ümbritseb mind igapäevaselt muusika, muusika kuulamine on minu jaoks teadlik ja keskendunud tegevusi. Vabal ajal armastan viibida looduses ning kuulata looduse hääli. Muusikavaliku koostasin läheneva Eesti pidupäevale kohaselt Eesti heliloomingust meie parimate interpretatsiooni esindajate esituses. Siia sekka olen lisanud ka suurepäraseid muusikuid Eesti loodusest.“

Erkki-Sven Tüür sümfoonia nr 9 „Mythos“

Pean Erkki-Sven Tüüri tänase muusikamaailma üheks olulisemaks heliloojaks. 9. sümfoonia „Mythos“ kirjutas helilooja Eesti festivaliorkestri Euroopa-turnee jaoks ning see on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Sümfoonia on kui Eesti ja terve maailma hetkeseisu ja tuleviku väljavaadete kvintessents. Selle salvestuse puhul on muuseas tegu esiettekande kontsertsalvestisega, mis kannab endas väga tugevat laengut.

Veljo Tormis „Raua needmine“

See Veljo Tormise koorilaul on üks dramaatilisemaid teoseid tema loomingus. Efektne on selles ka shamaanitrummi kasutamine. Oma otsese sõjavastasusega on see teos just praegusel hetkel mõjuv ja aktuaalne…

Heino Elleri „Sümfoonilise süidi“ VII osa „Valged ööd“

See on suurepärane muusikaline looduskirjeldus meie suvest, mis saabub iga kord pika ootamise järel, aga vältimatult. Kauneim hetk meie looduses.

Nõmmelõoke

Nõmmelõoke ei ole meil Eestis nii tavaline kui ta lähisugulane põldlõoke. Neid leidub nõmmedel ja nõmmemetsades ehk mõnikümmend tuhat. Tema mahedat ja melanhoolset laulu võib kuulda kevadeti kuni jaanipäevani. Eriti mõjuv on ei-tea-kust kostuv laul öösiti.

Tõnu Kõrvits „Kolm pala“

Tõnu Kõrvitsa teosed on tuntud ja armastatud nii meil kui ka kaugemal. Tänasesse listi kuulamiseks soovitan „Kolm pala“, mida pianistid heal meelel oma repertuaari võtavad ja mida eelmisel aastal ilmunud plaadil „To the North“ interpreteerib pianist Ivari Ilja.

Ööbik

Tagasihoidliku välimusega ööbik rõõmustab meid oma lauluga ainult napilt kaks kuud. Aga see eest saabumise järel mai alguses peaaegu terve ööpäeva jooksul, hiljem põhiliselt öösiti. Tema energiast pakatav laul on tämbriliselt väga vaheldusrikas ja öises vaikuses küllaltki vali.

Kodukakk

Kodukakk oli veel mõned aastakümned meie arvukaim ja kõige paremini inimeste ja nende tegevustega kohastunud kakk. Kahjuks on tema arvukus parkides ja kalmistutel kahanemas. Aga tema hüüded on sünged ja müstilised.

Rein Rannap „Ilus maa“ ansambel Ruja, solist Urmas Alender

Rein Rannapi rokk-kantaat „Ilus maa“ ja selle tekst Hando Runnelilt keelati üsna pea pärast esiettekannet 1982. aastal võimude poolt ära. Niivõrd mõjuv isamaaline muusika ja tekst oli nende jaoks väljakannatamatu. Võib öelda, et siin on tegu ühe laulva revolutsiooni eelkäijaga.

Sven Grünberg „Hingus V“

Sven Grünberg on üks Eesti esimesi elektroonilise muusika viljelejaid. Tema plaadid 1980ndatest aastatest olid tollal avastuslikud. See muusika mõjub unelmana paremast maailmast oma rahuliku, lausa hüpnootiliselt mõjuva kulgemisega.

Olav Ehala „Vitsalaul“

Olav Ehala muusika on väga mitmetahuline, kirjutatud erinevates zhanrites, sisaldades palju muusikat teatrilavastustele ja filmidele. See on aga alati sügavalt inimlik ja humoorikalt kõikemõistev. Olen väga õnnelik tema riigi kultuuri elutööpreemia üle.