POLIITKOLUMNIST | Lavly Perling: personaalne riik ning teised kahtlased juhtumid – keegi ei taha korruptsioonikahtlusi uurida

Katteta lubadustest ja omade eelistamisest on saamas normaalsus, sest lepitakse poliitika ja poliitikutega, kelle jaoks on see väärtusruumi osa.

Slava Ukraini, idaveod, välihaiglad, personaalse riigi käkk, katuserahade semudele jagamine ja kuluhüvitistega skeemitamine – need on lood, kus peategelased on poliitikud, kes nende lugude hämaruse kohta vastuseid, mis valgust tooks, pole andnud. Pole vastuseid, pole usaldust. Päeva lõpuks pole enam isegi oluline, kas oli korruptsioon või mitte, aga kahtlane oli ning see jõuab inimeste teadvusesse korruptsiooni tajumisena.

Personaalse riigi ja Nortali läbipaistmatu seose selgitamise ja hukkamõistu asemel viskub Eesti 200 juht Margus Tsahkna kaitsesse. Mölderi juhtumist, kus läbi otsitakse rahvaesindaja tööruumid parlamendis, distantseerib end Isamaa juht Urmas Reinsalu, kahetsedes küll loo väljatulemist, aga väärtuspõhine hukkamõist korruptsioonile kui nähtusele jääbki tulemata. Riigiasutusest kohvimasina koju vedamise loos hakati õigustusi otsima naiseks ja emaks olemisest, kuigi ükski naine ei taha oma riigi tagant suuremat õigust näpata ainult seetõttu, et ta on naine.